Lauatelefon

Lauatelefon helises. Endiselt on väikest viisi sees sisseharjunud ehmatusrefleks selle helinale. Põhjuseks lihtsalt see, et omal ajal helises see ainult sel põhjusel, kui lehmad olid aiast välja murdnud ja ehmatasid külatädisid ning tuli end minuti murdosa jooksul ette valmistada korralikuks tagaajamisvõistluseks ja vitsviibutusteks mustvalgete jooksikute suunas või helistas nn telefoniterroristist vanatädi, kes võis tundide kaupa rääkida, ilma, et keegi midagi vahele ütleks peale mhmhhh-i. Nüüd on lauatelefoni eesmärgiks põhiliselt lihtsalt internetiühendus ja mõni üksik kõne. Seekord oli keegi Evelin, kes mu ema otsis, keda aga kodus pole, nii et sai kenasti sildike lauale kirjutatud. Vot, selline on siis esimene sissekanne uude kohta.