Hahaa, sisse logisin end hierogluufide alt. Ja are imestage, et siin pole tapitahti.
Olen vaheke juba sisse elanud. Kahekumnetunnine lennureis, millest ainuuksi uks lend moodus tervelt kumme tundi jarjest lennukis, sai edukalt ule elatud. Kambodza toll on nagu vanadel aegadel, mil pidid sada dokumenti naitama ja oma pagasiga vahest imesid tegema. Jarjekorrad ei loppenud nii pea. Tehti ka pilt sust kohe koha peal. Tai lennujaam oli tohutu ning seal anti sulle nagu vangile number katte kui detektorist labi astusid. Soomes ei huvitanud sa uldse kedagi. Kontrollis oeldi mu passi nahes mulle oma emakeelne palun, kuid olin nii jahmunud, et vastasin automaatselt inglise keeles. Palju sa ikka kohtad inimesi, kes teavad kuidas eesti keelt raakida. Kuigi jh, kohtasin siin Kambodzas tootavat hollandlasest oppejoudu, kes teadis eesti keeles terviseks oelda, mis peale tekkis ule restorani elev kihin seksi ule.
Esimesel ohtul oleksin tahtnud otsa ringi keerata ja kohe tagasi lennata. Motlesin, et ei taha kull siin tolmuses ja prugi tais saunas kauem olla. Hommikul valja puhates oli asi juba palju parem, nuud tunnen end juba usna hasti, kuigi meeletult palab\v on ikkagi. Inimesed tanavatel on usna pealetukkivad koigega, mida muua soovivad, Nende jaoks oleme justkui ringi kondivad dollarid. See on vaheke tuutu, aga harjub ara. Kaisime kirbuturul ja paadiekskursioonil joe peal. Tana kohtusime siinsete uliopilastega, kes kull koike ei moista, mis raagime, aga piisavalt, et vestelda. Tursikatest soogikohad naivad usna puhtad ja talutavad, nii et sellega probleemi pole ning hotellitoas on konditsioneer, mis teeb toa monusaks isegi vaatamata sellele, et akna taga on muur, mitte vaade.
Eks kirjutada on palju, kuid lopetan siin. Olen elus ja terve, nii et ehk polegi hetkel rohkem vaja.
Paikest!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment