Graafikarotid

Hommik. Kooliuksed lukus. Loogiline ka, ikkagi laupäev. Näen paari kursakat, ühel on isegi võti olemas, pääseme sisse. Tüüpilised maastikuarhitektid. Näen, et nii on vist küll igas riigis, kui ülejäänud ülikool on rahulikku unne suikunud, siis elavad seal teatud graafikarotid, kes makette närivad ja end arvutitesse puurivad.

Päev tagasi hilisõhtul leidsime lõpuks lahenduse ühele oma peavalu küsimusele, nüüd saame hoogsamalt edasi liikuda. Maadleme graafikaga. Plaanid, illustratsioonid, lõiked. Ise tegelen viimastega. Õudselt pikad teised. Tahan näha, kuidas me need lõpuks paberile realiseerime. Samuti venivad päevad sageli pikemaks kui 12h. Nüüd juba asi jookseb, kuna teame, mis teeme, mõni päev lohises lihtsalt tühja, pead tühjad ja ideed otsas. Tähtaeg läheneb, küll tegevust jätkub.

Tegin üks päev seljankat, hirmus isu tuli peale. Oli jälle üks siinsetest pühadest päevadest, mille põhjust keegi ei tea ning mil enamik poodegi suletud, nii et pidi enne kümme korda mõtlema, milline pood potentsiaalselt avatud on. Tuli välja, et peale selle on ka kartulipõud lahti. Kui ennevanasti läksid poodi, siis heal juhul leidsid sealt ainult kartuleid, nüüd pead aga vähemalt kolm poodi läbi kammima, et leida kartuleid. Lõpuks see siiski õnnestus ja sain ka supiga ühele poole. Maitses hästi.

Külmapoiss on siin üsna sagedane külaline. Eriti minu puhul. Endiselt pole veel siinse õhuniiskusega harjunud, mis pidevalt loob illusiooni, et väga soe on olla. Samas on ka siinne lõputu tuulepoiss üliaktiivne, mille tulemusel on kurguvalu ja köha kerge tekkima. Nüüd juba jälle. Lümfid paistes ja körra-körra. Küll peagi üle läheb. Meil üldse nali oma töögrupi tüdrukute kohta. Kolm meid on ja pidevalt mingi viga küljes kellelgi meist või siis kõigil korraga nagu praegu. Oleme haiged tüdrukud.

Paar pilti eelmise nädala kanuutamisest näed siit:
http://picasaweb.google.com/kerdaa/Kanuutamine#