Uus aasta uue hooga! Eks vaatame seda asja. Tänavune uusaasta sai vastu võetud Otepää jõulukuuse all. Mis ma ikka oskan öelda, järgmistel aastatel ilmselt jätaksin selle koha vahele. Ainuke asi, et vanu sõpru oli tore näha ja nendega oli ikkagi lõbus.
Enne minekut olin pool päeva köögis vaaritanud, nii et terve maja oli magusat koogilõhna, kanapraadi, ja mida kõike veel, täis. See on samuti üks küpsetamise võlu- aroomiteraapia.
Jõulude ajal surnuaial käes lummas lumine maa ja sajad ja sajad küünlad kõikjal kuhu silm pimeduses ulatus. Kaunis vaatepilt. Samas peletavad selle paiga süngust ka lumehangede vahel ukerdavad inimesed, kes enamasti lõbusas pühadetujus lahkunud lähedastele tulukesi läitma olid tulnud. Lumi teeb pühadest pühad, mis siin põhjamaal kaotaks ikka olulise osa oma tähendusest, kui poleks isegi lootust Lund näha. See valge ime annab valgust pimedasse aega.
Üks õhtu jällegi kohalikku jõusaali külastades klobisin poksikotti. Mõne aja pärast otsustas üks neiukene ka poksikindad kätte ajada ja jõudu katsuda, kuid peale paari katsetust kogukat „vaenlast“ klobida võeti kindad jälle sama targalt maha. Muigasin silmanurgast, eks me kõik ole kunagi noored ja rumalad olnud, aga respekt proovimise eest ja selle eest eriti, et nii kiiresti aru sai, et käsi pole mõtet ära tappa, kui ikka ei oska. Mitte, et ma nüüd mingi eriline prof oleks, aga ikkagi.
Aga üldiselt- palju õnne kõigile! Mitte selle uue aasta puhul, vaid üldse, kõiges.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment